Pihtimusi elust

Mina, Piibe, sain täna aru, et mul on suuri probleeme.
Tulin siis rahumeelselt zumbast, mis oli muidugi vahva, kõik oli pro. Nii. Astusin koduuksest sisse ja OPA OPAPAA 2 šoksi. SUURT. Võiks arvata, et kõik on ju hästi,jeje hilisõhtune söök alati parim...AGA EI! mul polnud magusaisu. Loomulikud küsimused oleks, wat kuidas pole šoksiisu? Piibe, mis juhtunud on? ega sa ennast varrastega ei vigasta?(jah, see oli vihje mingile väga huvitavale testile, mida mul on olnud au 2 aastat täita, olles 1 väljavalitu nii paljudest)ja ma ikka sõin, MIKS? Mul ei olnud isu ja ma ei tahtnud üldse, ja ma ikka sõin...ja nüüd olengi jõudnud selleni, et ma täiesti parandamatult sõltuvuses. Magus viib mu veel kunagi hauda, kas siis karmi rasvumise teel või.. jah, see ongi vist ainus võimalus...
OEH
woop, woop parim koogi küpsetamise lugu JAH, ma küpsetasin enne veel kooki, JÄLLE MAGUS

Thursday, September 29, 2011

One response to Pihtimusi elust

  1. Britt says:

    Magus on mu nõrkus.... welcome to the club

Post a Comment